Lugemine on mõtlemine kellegi teise, mitte enese peaga!
1:07 PM

Priidu Peier "Saatmata kirjad"

Posted by Hilary |

 Lootusetu
Ma armastan ma armastan
ja siiski tunnen valu
sest armastan ma maad mis mind
ei salli ega talu

kuid pole minna kuhugi
kui süda kuulub talle
ta võib mind tappa ometi
kui kaitsetumat talle

jään ustavaks mis sest et ta
ei salli mind mu varju
jään oma tundes surnuna
või tema rüppe varju

ma armastan ma armastan
ja siiski tunnen valu
kuid ometi armastust
ma endale ei palu

  1991


 Ütle!
Keegi peab ometi ütlema
keegi kes aru ei saa
milleks nii kaua on vaikitud
südamest suhu see saab

keegi peab ometi ütlema
lihtsalt otsa saab jaks
kuuled kuidas nüüd vaikuses
murdub midagi praks

keegi peab ometi ütlema
esimene kes on
siis ka teised ja kolmandad
teavad mis kohus on

keegi peab seisma ja ütlema
püssitorude ees
kasemattides vanglates
mis tal alles on ees

keegi keegi peab ütlema
ilma enam ei saa
kui ka ohtu ei mingit teaks
argust mitte üks raas


keegi peab alati ütlema
oled see sina või eti
otsusta sest taas kõlama peab
jaa või ei

1989

3:08 PM

Paulo Coelho "Alkeemik"

Posted by Hilary |

Kohutavalt ilus ja siiras lugu, millel on tegelikult väga väga tugev mõte! Ma ei hakka seda lahti mõtestama, sest igaühe jaoks on see erinve. Minu jaoks oli see nö... vaimne:)



"Õnne saladus on märgata kõiki imesid maailmas ja mitte kunagi unustada kahte õlitilka lusikal."  (lk 58) - saate ju mõttest aru:)




"Maktub" -  nii on kirjas




"Kui Te lubate midagi , mida veel pole, kaob Teil soov seda saada"




"Meil on olevik ja ainult see on huvitav" (125)




"Silmades on hinge jõud!" (185)




"Otsused on ainult millegi algus. Kui keegi midagi otsustab, siis sukeldub ta tegelikult ühte võimsasse voolu, mis kannab inimese sinna, millest ta otsustamise hetkel ei osanud unistadagi."  (102)




"Teadmatust ei karda keegi, sest iga inimene võib saada endale kõik, mida ta tahab ja vajab. Me kardame kaotada seda, mis meil on, olgu see elu või aiamaa. Aga me vabaneme sellest hirmust, kui taipame, et meie elulugu ja maailma lugu on kirjutatud ühe ja sama Käe poolt!"  (111)




"Alkeemias nimetatakse seda Maailma Hingeks. Kui te kogu südamest midagi soovite, olete Maailma Hingele kõige lähemalt. See on alati positiivne jõud. ..... kõikidel asjadel on hing, olgu see mineraal, taim, loom või lihtsalt mõte."  (114)



 "Ja ühel ilusal päeval avastasid nad, et metalli puhastamine oli lõppenud nende endi puhastumisega."  (117)   -  midagi kogu südamest tehes, tehed pühendunult, laskume oma sisemusse, seda ise aru saamata, ja saavutamegi puhastumise.



"Surra homme on sama hea, kui surra mis tahes muul päeval. Kõik päevad on mõeldud kas elamises või selleks, et maailmaga hüvasti jõtta. Kõik sõltub ühest sõnas: Maktub."   (151)



 "Armastatakse sellepärast, et armastatakse. Armastus ei vaja põhjust."   (167)



"Mu süda on reetur," ütles poiss Alkeemikule, kui nad peatusid, et lasta hobustel veidi puhata. "Ta ei taha, et ma edasi lähen."
"Väga hea," vastas Alkeemik. "Tõendus, et teie süda on elus. Loomulikult on tal hirm, et oma unistuse pärast võite kaotada kõik, mida olete juba saavutanud."  (176)



"...  et me lisaks oma unistusele võiksime omandada ka need õppetunnid, mis me sellel teel oleme saanud. See ongi hetk, mil enamik inimesi alla annab. ..... "Surra janu kättte just siis, kui palmipuud silmapiirile ilmuvad"
Iga otsimine algab alati Algaja Õnnega. Ja lõpeb alati Võita Läbikatsumisega."
Poidile tuli meel üks vana sõnda: öö kõige pimedam hetk saabub vahetult enne päikesetõusu."  (180)




"See, kes Oma Loo järgi elab, oskab kõike, mida vaja. Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees."  (189)



"Kui me püüame olla paremad, kui oleme, siis muutub paremaks ka kõik, mis meie ümber on."   (200)   -  põhimõttel: mis on su sees, ümbritseb sind ka väljast:)



"Kõik, mis on juhtunud üks kord, ei juhtu enam kunagi. Aga kõik, mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda!"  (207)   -  hullutl lahe lause:D



"Iga inimene, ükskõik mida ta siin Maa peal teeb, mängib maailma Ajaloos pearolli. Ja tavaliselt ta ei tea seda."  (210)



"Elu on tõepoolest helde sellele, kes elab Oma Loo järgi."   (220)


Kulla valmistamine:
Alkeemik süütas tule, munk tõi natuke tina, mille Alkeemik raudpannile pani. Kui tina oli vedalks muutunud, võttis Alkeemik kotist kollase klaasmuna. Ta kaapis selle küljest kirme, mis oli peenike nagu juuksekarv, määris selle vahaga kokku ja pani pannile sulatina juurde.
Segu muutus punaseks nagu veri. Alkeemik võttis panni tulelt ja pani jahtuma. Samal ajal vestlesid nad mungaga sõja teemal.
....
Pann oli jahtunud. Poiss ja munk vahtisid seda sõnatult. Tina oli hangunud pannikujuliseks, aga see ei olnud enam tina. See oli kuld.

2:35 AM

George Bernard Shaw "Pygmalion"

Posted by Hilary |

Väga lõbus ja huvitav raamat.
Ma ei hakka kirjutama selle sisu, sest ma leian, et kui meil on olemas need suurepärased interneti võimalused, kus on kirjas palju erinevaid sisukokkuvõtteid, mis võivad olla ka põhjalikumad kui minu oma oleks, on selle tegemine siin ajaraiskamine. Pealegi mul on praegu juba 3 raamatut, mille kohta on vaja siia veel kirjutada.

Elizabeth Doolittle aka Liza või Lilleneiu
Albert Doolittle
Mr Henry Higgins - lingvistik, võis 2 miili (1miil = 1,8km) täpsusega öelda, kust inimene pärit on, seda nende rääkimine järgi; vandus palju ning kuigi ta teadid õigetest kommetest palju, ei järginud ta ise neid ja polnud sugugi seltskondlik, mistõttu ta oma ema juures harva käis.
Mrs. Pearce - Higginsi kodu korrashoidja
Mr. Pickering - lingvistik, aitab Higginsil Elizat daamiks õpetada.
Freddy Eynsford Hill - armastab Elizat
Mrs, ja Miss Eynsford Hill
Mrs Pearce

Hästi, nendest nimedet peaks piisama.



"Argpüksid, nagu olete märganud, kisavad alati, et tülikad isikud ära tapetaks" - Mr Higgins

"Küsimus ei seisne selles, kas ma kohtlen Teid halvasti, vaid selles, kas olete kunagi kuulnud, et ma kedagi paremini kohtlen" - Mr Higgins

"Egas ma neid loenguid kardagi. Võin nad näost siniseks rääki, minu köes käib see kui käkitegu. Aga see ei mahu mu hinge, et nad must sentelmenni teha tahavad. Olen ma seda palund? Ma olin õnnelik. Ma olin vaba Seda natukest raha, mis mul vaja oli, väisin igaühe käest pumbata, nii nagu teie kööstki välja pumpasin, Enry Higgins. .... Kui ma olin vaene ja mul ükskord ahukaati vaja läks - siis kui mu prügikastist lapsevanker leiti - , rääkis ahukaat mu kähku välja ja siis katsus, et must rutem kui muidu lahti sai. Sama lugu oli tohtritega, puksisid mu aiglast välja enne kui päris jalule sain, aga raha ei nõutud. Nüid ütlevad, et tervis kääest ära, ja kui elad atahan, pean ennast kaks korda päevs läbi vaadata laskma. .....Aasta eest polnd mul maamunal ühtegi sugulast pääle kahe-kolme, kes mind tundagi taht. Nüüd on mul neid viiskümment, ja kõik ilma viisaka palgata. Pean elama teiste ja mitte iseenda jaoks - säärane on see kodanlik kõlbus. ..." - Mr. Albert Doolittle

Mr. Higgins: "Mis jama see on! Ta ju ei saa Elizat üleval pidada. Ta ei tohi seda teha. Eliza ei kuulu temale. Ma maksin talle Eliza eest viis naela. Doolittle, kas te olete aus inimene või olete suli?"
Mr. Doolittle: "Nii ühte kui teist, Enry, nagu me kõik, nii ühte kui teist."

Eliza: Te ei saa minult võtta teadmisi, mis te mulel andsite. Te ütlesite, et mul on teravam kõrv, kui teil. Ja ma oskan olla inimeste vastu viisakas ja lahke, mida teie ei suuda. Ahhaa! Paras teile, Enry Iggins, paras! Niipaljukestki ma'i ooli teie kamandamisest ja ooplemisest. Kuulutan ajalehes, et teie ertsoginna on ainult lilleplika, kelle te välja õpetasite, ja et ta võib tuhande gini eest kuue kuuga igaühe niisamuti ertsoginnaks välja õpetada. ...
Mr. Higgins: Te neetult häbitu plika. Ometi on see etem kui vesistamine, kui tuhvlite kättekandmine ja prillide ostmine, eks ole? Pagana pärast, Eliza, ma ju ütlesin, et teen teist inimese, ja tegin ka. Te meeldite mulle.
Eliza: Te taganete ja keerutate nüüd, kus ma teid enam ei karda ja ilma teieta läbi saan.
Mr. Higgins: SMuidugi mõista, te väike tola. Viie muti eest te olite nagu veskikivi mul kaelas. Nüüd te olete tugev nagu kaas-lahingulaev. Teie, mina ja Pickering oleme nüüd kolm võrdset vallalist, mitte enam kaks meest ja üks rumal tüdruk.
Mrs. Higgins: Sõiduk ootab, Eliza. Kas olete valmis?
Eliza: Jah. Kas professor tuleb ka?
Mrs. Higgins: Muidugi mitte. Ta ei oska kirkus käituda. TEeb õpetaja häälduse kohta kogu aeg valjusti märkusi.
Eliza: Siis me enam ei näe, professor. Head aega!
Mrs. Higgins: Head aega, mu kallis.
Mr. Higgins: Head aega, ema. Muide Eliza, palun tellige sinki ja siltoni juustu, eks ole? Ja ostke mulle paar põdranahast kindaid, number kaheksta, ja üks lips uue ülikonna juurde. Värvi võita ise valis.
Eliza: Number kaheks on teile liiga väiksed, kui tahate tallenaha voodriga. Pesulaua sahtlis on teil kolm uur lipsu, mis te olete unustanud. Kolonel Pickering eelistab glosteri juustu siltoni omale, teie aga ei tee minit vahet. Singi pärast helistan hommikul mrs. Pearce'ile. Ma ei kujutle, mdia te ilma minuta peale hakkate.
Mrs. Higgins: Ma kardan, et oled tütarlapse ära rikkunud, Hendry. Asi oleks päris kahtlane, kui ta Pickeringisse nii kiidnunud ei oleks.
Mr. Higgins: Pickeringisse! Minge nüüd - ta abiellub hoopis Fredduga. Ha-haa! Freddyga!! Ha-ha-ha-ha-haa!!


Ma lihtsalt pidin selle lõpu ära kirjutama. Shaw jätab asja nii lahtiseks, kuid samas ka kergelt ette aimatavaks.
Pügmalioni nimi tuleb sellest, et vana-kreeka skulptor tegi endale naisskulptuuri, millesse ta armus meeletult, samamoodi nagu Mr. Higgins armub nö enda loodud naisesse, Elizabeth Doolittle'sse.

4:02 AM

Henrik Ibsen "Kummitused"

Posted by Hilary |

Jälle üks imeliku lõpuga Ibseni teos. Näidendi pealkirjast võiks arvata, et majas on kummitused,kuid võib ka ni öelda, sest isa hing on jätnud majasse jäle ja sedasi mõjutab ka oma naist, keda ta pettis korduvalt, ja poega, kes on tulnud pärast atakki koju viimseid päevi elama.

Tegevus toimub Lääne-Norras ühe suure fjordi ääres, proua Alvingu mõisas.
Prova Alving, kellele jäi oma mehe, kammerhärra Alvingu, surma järjel suuremat sorti pärandus alles, annetas selle raha oma mehe nimelise lastekodu loomisele. Seda tuleb avama Pastor Manders, kes ülistas Härra Alvingut alati, kuid teada saades, et abielumees pettis oma naist korduvalt nende abielu jooksul ning ka kohe esimesel aastal, muutub tema arvamus oluliselt. Seepärast panigi pr Alving oma poja Osvaldi võõramaistesse koolidesse õppima, et mitte kodus olla ja õppida oma isalt õiget meheks olemist.
Regine, kes on Härra Alvingu tütar, kuid paberijärgi tisler Engstrandi tütar, on pr Alvingu majuline, teener, abiline. Nimelt oli härra Alving väga rõõmus inimene teiste vastu ja ihkas teisi naisi ning kui nad umbes aasta aega abielus olid olnud, pettis ja proua Alvingut nende majaabilise, Regine emaga. Selle peale jooksis proua Alving pastor Mandersi juurde, paludes, et too naise enda hoole alla võtaks, kuna ta ei taha minna tagasi oma mehe juurde. Pastor sundis aga pr Alvingu koju minema. Regine ema läks tisler Engstrandi juurde ja anus teda, et ta Regine enda omaks tunnistaks, mida viimane ka heast südamest tegi.
Pr Alving märkas Osvaldit Reginele silma tegemas ning otsustab rääkida noortele ära õige loo kammerhärra Alvingust. Teda takistab pastor Manders.

Proua Alving: "Kui ma oleksin see, kes ma peaksin olema, siis kutsuksin ma Osvaldi enese juurde ja ütleksin: "Kuule, mu poiss, su isa oli hukkaläinud inimene..."
Pastor Manders: "Halastaja jumal..."
Proua Alving: "... ja räägiksin talle siis kõik ära, mis ma teile rääkisin  - algusest lõpuni!"
Pastor Manders: "Ma hakkan teie peale juba pahaseks saama!"

 Proua Alving: "Ma tean seda. Ma ju tean seda! See mõte vihstab mind ennastki. Nii arg olen mina!"

Pastor Manders: "Ja oma otsese kohuse täitmist te nimetate arguseks! Kas olete unustanud, et laps peab oma isa ja ema austama ja armastama?"

Proua Alving: "Ärme seda nii üldiselt võtame. Küsime, kas Osvald peab kammerhärra Alvingut austama ja armastama?"

Pastor Manders: "Kas üks hääl teie emasüdames ei keela teid oma poja ideaale maha kiskumast?"

 Proua Alving: "Jah, aga tõde?"
Pastor Manders: "Jah, aga ideaalid?"


Proua Alving oli nn uue ajastu inimene, kes luges vaimsusest rääkivaid raamatuid. Ta oli usklik kuid seda vaid teiste inimeste arust kuid temalt küsides ei hakanudki ta väitma nagu ta ei loeks noid raamatuid, mis kiriku arvates on kurjast. Seega pidas pr Alving tõde tähtsamaks, rääkides ka lõpuks Osvaldile ära tõe tema isast.
Enne seda aga põles maha lastekodu ja seda pastor Mandersi lohakuse pärast. Viimane läheb häbis ruttu linnast ära. Temale järgnevad ka tisler ja Regine. Engstrandi tahab luua meremeeste kodu laadset maja Väikese Sadame tänaval.

Raamatu lõpus sureb Osvaldi ära, saades uue ataki.

Osvald: "Ema, anna mulle päike. Päike. Päike."



11:44 AM

Henrik Ibsen "Nora ehk nukumaja"

Posted by Hilary |

Mulle meeldis!
Lühike näidend, milles naine, kelle areng täiskasvanuks saamiseni jäi pooleli, iseseisvub ning jätab oma mehe, kellega elas kaheksa aastat, ja kolm last maha. Nora, isepäine, elav, lõbus naine, elas kuni abiellumiseni ome isa juures, nö nukumajas. Temaga mängiti, kutustigi nukukeseks. Abielludes, sai ta oma mehe hüpiknukuks, kes armastas seda, et ta oma naist armastab. Ta armastas, et tal on kodus laululinnuke, kes teeb tema jaoks kõike ning on koguaeg rõõmus ja ilus.
Kui mees haigeks jäi, surmavalt haigeks, ning arst lõunamaale puhkama soovitas mina, läkski kogu pere- siis ootas Nora oma esimest last, Ivarit- Itaaliasse. Raha võttis ta aga mehe teadmata võlgu ühelt kavalalt mehelt. Nora mees, Torvald Helmer, arvas, et nad said raha Nora surevalt isalt.
Kui Tolvard ametikõrgendust saab ning panga direktoriks osutub, tahab ta vallandada Jurisvald Krogstadi, mehe kellelt Nora laenu võttis. Seega tuleb mees Nora juurde ja ähvardab rääkida mehele laenust ja allkirja võltsimisest -Nora ei saanud isalt tema allkirja. Nora seda aga ei taha.
Samal ajal ilmub ka välja Proua Kristine Linde, Nora lapsepõlvesõbranna. Ta on jäänud kolm aastat tagasi leseks, jäädes üksi üksikus maailmas kuid ei igatse oma meest, sest teda ta ei armastanud vaid abiellus temaga, kuna tema ema ja kaks venda vajasid toetust.
Lõpuks laheneb asi hästi, kuna Proua Linde, kellel oli enne abiellumist oma kadunud abikaasaga afäär Jurisvald Krogstadiga, ka kolib viimasega kokku. Ta hakkab emaks mehe kolmele lapsele. Krogstad saadab võlakirja Norale tagasi, paludes vabandust oma mõtlematu teo pärast -saatis Torvaldile kirja.
See-eest Nore mõistab, et Torvald pole inimene, kelleks ta teda pidas. Torldvaldile oli tähtsam tema enda aus ja perekonna au, kui naine.
Seega jätab Nora oma mehed ja lapse ning olles just tulnud maskeraadiballilt, paneb ta üleriided selga, võtab oma kohvri ja astub korterist välja, et kasvada lõpuks suureks, et aru saada, mis on religioon... et olla isiksus, inimene... mitte nukk!

Nora tuletas mulle meelde Getterit, kes on samuti inimene, kes on lõbus, aktiivne, isepäine ning elab natukene oma lapselikus arusaamas maailmast. Seda mitte halvas mõttes.

See on hea raamat!

2:48 AM

Moliére "Don Juan"

Posted by Hilary |

Raamat -tegelikult siiski peategelane-, kellest on kindlasti kõik väga palju kuulnud. Just Moliére'i teost "Don Juanist" on peetud üheks parimaks. Ma ei tea seda. On siiski imelik, et ta lõpus põrgusse veetakse komtuuri kivikuju poolt.

Don Juan on -meie mõistes kõrgklassi lõngus- pere poolt ära hellitatud kena välimusega noormees, kes on hiljuti kosinud naise, kellega abiellumiseks pidi ta kloostrist ära röövima. Saanud naise kätte, Donja Elvira, kadus tal huvi tema vastu. Tal tekkis uus huvi tema sünul kauneima naise vastu ning minnes oma teenri Scarpini'ga merele, et varastada kaunis naine, tuleb torm. Vaene talumees, märgates viit meest merel appi hüüdmas, päästab oma sõbraga Don Juani ja tema teernid ära. Talumehed mõistavad, et tegemsit on rikka mehega. Talumees, Pjerrot,  armastab noort neidu, Charlotte'i, kes teda ei armasta.

Pjerrot: " Kui  kedagi kõigest südamest armastatakse, siis on see kohe näha tuhandest väikesest vigurist, mdia neile tehakse. Vaata seda va paksu Thomasse'i, kuda ta noore Robini pärast arust ära on, muudkui keerutab aga tema ümber ja nokib teda ega anna talle üldse rahu, aina norib või äigab möödaminnes mõne toru. Eila tõmbas talt pingi alt ära, nii et poiss käis kärtsti põrmandule nii pikk kui lai. Vaata kuramust, kohe on näha, et inimesed teinetesit armastavad! "                     -armastuse seletus

Naisele, kes on harimatu kuid ilusa välimusega, teeb silma Don Juan, lubades ta ära kosida -pilgates teda muidugi ning ütleb Pjerrotile, et kui temast, Charlotte'ist, saab rikas neiu, võib Pjerrot teda teenima tulla. Pjerrot saadab naise pikalt. Charlotte jääb Don Juani armastuseavaldust uskuma sama lihtsameelselt, kui tema sõbranna, keda Don Juan enda lõbuks ära lubab kosida. Ta vaatab, kuidas naised tema pärast vaidlevad, rõõmuga.
Don Juan, kes usub, et "kaks pluss kaks on neli ja neli pluss neli on kaheks", laseb Scrapinil raidkujuga rääkida. Ta palub, et komtuuri raidkuju tuleks järgmisel õhtul neile õhtusöögile. Raidkuju noogutab. Don Juan aga ei usu.
Don Carlos aga, kes ei teadnud Don Juani tegelikust välimusest midagi, hakkab viimast kaitsma, öeldes, et las mehele jääb viimane päev veel elus olekuks.
Järgmine õhtu tuleb raidkuju, istub korraks lauda ja kusub Don Juani enda poole õhtusöögile. Don Juan võtab raidkuju käest kinni ja kukub põrgusse.

11:54 AM

Goethe "Faust"

Posted by Hilary |

Ei aastad lapsikuks veel muuda meest,
meis säilib laps ka siis,
kui pea on läinud halliks. (lk 13)

Kord päeva õndsus pealub hingi,
kord ööde õud meid masendab...(lk 15)

Kui vahel leidus hing, kes tõde tundis,
naiivselt laiu hulki õpetas,
mis tulvav süda avaldama sundis,

ta tuleriidal ristil lõpetas.(lk 34)

Pead painutagem taeva ees -
seal on me õige abimees.(lk 55)

Nad halva mõtteda su ümber seerivad,
su petmiseks on nõus su soove täitma. (lk 59) Kas naised?:D



Mis saab veel puududa, kui igal pool
meid ümbritseb monarhi arm ja hool. (lk 292) Vähe pugeja on Mefistofeles võimis? K** või asi.


Koik, mida saabki teada inimene,
ei ole väärt, et seda teada. (lk 394)

Kui masendav on ükskord leid,
et pole rumalust või tarkust, mida
ei oleks mõeldud ammu enne meid. (lk 397)

Nii kordub lugu viinamäes,
mis vaesel mehel võeti käest (Kuningate raamat I, 21.)

Kes söetab õigus taotada,
võib elu, vara kaotada. (lk 638)

Mis on halb ja mis viib heale,
kõik ta lükkab homse peale. (lk 645)     -laisk inimene

See on mu ihaldatud ideaal, 
kus rahvas asub vabal maal. (lk 649)      - Fausti viimne soov

Armupiin sai osaks neile,
kelle asupaik on põrgu.
Saatangi kesk väikseid vaime,
siples selle tunde võrgus. (lk 666)             -Mefistofeles langes inglite võrku,

kes teda armastusega narritasid ning 
seejärel Fausti tema käest ära krapsasid ja taevsse viisid.

Luba ka nüüd seda hinge,
kes vaid korra kaotas raja,
ega näinud kurja hinge,
andeks saada, Lunastaja! (lk 671)               -ütleb endast kõik:)

******************************************

Maskiballil oli naljakas, kuidas inimesed olid ennast maskeerinud ka Lootuseks, Tarkuseks, Pulcinelladeks, Fantastliseks pärjaks jne.
Seejärel, Mefistofelese aka kuradi mõjutusel, lõi keiser rahatähe, mis tõi riigi madalseisust taas välja.


Wagner, Fausti õpilane:
"Öös juba paistab hämar valgus."

Samuti käis Mefistofeles Erichtho juures Tessaalias, kes ennustas Pompeiusele, et viimane kaotab lahingu Ceasarile. Päris vana nõid see Erichtho.
Pmst väga naljakas ja fantaasiaküllas raamat, mis paelub oma sõnamängudega kuid mis vahel tüütuks muutuvad, sest osasid lõiku või dialooge peab mitu korda lugema -need võivad olla lehekülgi pikad- et neid mõista.
Muidugi on tobe, et Faust on nii lapsik ja sõlmib kohe lepingu Mefistofelesega, kui ta Jumalalt, abimehelt taeva poolt vastuseid ega rahu ka mitte. See-eest ega rahu Jumal too, selle peab ju ise oma hinges leidma:)

Raamatu lõpu poole mõistab Faust, et kuradiga leping sõlmida oli tobe. Ta laseb enda lossi ette ehitada kõrge torni, kust saaks vaadata vaba maadja ütleb: "See on mu ihaldatud ideaal,
kus rahvas asub vabal maal." Peagi aga pärast nend esõnade lausumist kukub ta kokku ja sureb. Mefitofeles asub tema kõrvale, et mitte jälle ninapidi veetud saada inglite poolt. Kui inglid aga tulevad, ümbritsevad nad Mefistofelese armastusega, värvikirevate lilledega ja imekaunite naistega nõnda, et paha-olevus-ise hakkab mõtlema, et vahest on temagi suuteline armastama.
Selle käigus viivad inglid Fausi aga järjest üles taeva poole. Gretcheniks hüütu andestab talle ja saadab teda samuti Jumala poole.

Nõnda pääseski Faust põrgusse minekust, kuigi oma verega lepingu sõlmis. Aga se eon küll hea lõpp!!!

Subscribe